Meie kodukirik on Pöide Maarja kirik.

Üks kena inimene on temast ilusa klipi teinud ja üles riputanud. SIIA!

Suur tänu talle, kes iganes ja kus iganes ta on!

Koolibri?

Eile õhtul oli meil õnn oma lillepeenras flokside kallal maiustamas näha üht haruldast külalist.

Vaatasime, uurisime, tegime pilti.

Silmaga paistis nagu koolibri. Kas neid leidub Eestis?

Pildipealt vaadates vajas asi edasi uurimist - ja mis selgus...

tegemist on haruldase rändliblika päevasuruga (Macroglossum stellatarum)

Sanal teemal kirjutati 2006. a Postimehes

Oleme 1,5-kuused

Siin me siis oleme - puhastverd flandria hiidküülikud. Võib öelda, et lausa kuninglikku verd, kuna ema on meil Taanist ja isa Rootsist pärit. Loe üle, mitu meid kokku on? ;)

Päikesejänku!

Teoks sai Meelise suur unistus hankida endale oranz flandria! Eelmisel kolmapäeval ta Saaremaale saabuski, seljataga pikk reis Rootsist. Meile jõudis eile, kuna me ise viibisime vahepeal Virumaa-reisil.

Väga julge ja sõbralik, sünninimega Hermansdal Sol. Lähemalt võite lugeda, kuidas ta sündis ja suureks kasvas SIIT.

Küll ta on ikka nunnu - selliste kelmikate silmadega! Murelikuks teeb vaid, et tema ema poegimisel suri, et kuidas siis temal läheb...

Siblik

Laupäeva öösel vastu pühapäeva (tõesti, kell oli 1.30) jõudis meile väike flandriaplika, nimeks pani Siim talle Siblik. Pärit on ta siit. Paistab julge ja sõbralik olevat.
Siblik oli üsna tujukas ja poegadega ka väga ei vedanud, seega on ta nüüd teemas meie ajalugu.

Meie Väike Piimanina on nüüd jänkudetaevas. Ei õnnestunud meil teda pihujänesena üles kasvatada.

Teine pisike poeg sai ka Gerda juurest oma emme pessa pandud. Silmad on kõigil nüüdseks peas.

Kunsttoitmine

Eile võtsime Nanna 12-pojalisest pesakonnast ära kaks nõrgemat ja panime Gerda pessa tema seitsmele pojale lisaks. Hommikul neid üle vaadates tundus kõige väiksem ja hädisem näljasena, teine kasulaps, see pisut kobedam, oli midagi ikka kõhtu saanud. Õhtul käisin siis naabriemalt tema nelja pisikese kitsetalle kõrvalt piima palumas. Sain ka :) Suur tänu kitseema Pillele ja tema perenaisele Elviinele!
Esimesel toitmiskorral meie Pisike Piimanina (PP) otse ründas piimapipetti. tegime siis kitsepiima ja pipetiga tutvust ja viisime ta kasuema pessa tagasi. Teisel korral jõi ta juba päris asjalikult piima, siis keris end mu pihku magama ja oli eluga väga rahul. Hoiame pöialt, et ta ikka kosuks. Elutahet paistab olevat, kuna siin pildil on ta juba nädal ja 1 päev vana ja selle aja on ta omal jõul hakkama saanud.