Lubatud maailmalõpp jäi tulemata, seega ülevaade aasta lõpul ja algul toimunust.
Meie kümnset kukest on alles viis, kel huvi kuke soetamise vastu, andku teada. Neli leidsid uue kodu, ühega läks pahasti: langes külakoerte hullamise ohvriks. Sama teed läks kaks noort parti. Pakkuda on üks väike must väga agar ja tubli noor kukk ja kaks superrahulikku karvajalga.
Noored kanad alustavad munemist. Mõni on juba õppinud seda pesal tegema, mõni ei saa veel aru, mis toimub ja poetab muna, kuhu juhtub.
15. detsembril jõudis meie uus noor oranz papa
Vahi Leopold. Leopold on väga sõbralik, võrreldav ehk meie esimese papaga. Meie noored emad on ka väga sõbralikud ja pailembesed.
Ülevade ka meie talilindudest - leevikesi pole näinud, vinte on vähe, pisut mitut masti tihaseid ja üksjagu varblaseid. Meie isiklik suurrähn ka. Tema on meil aastaringi.
Noh, ja ei saa kelkimata jätta, et me vanem poeg sai 10 olümpiastardil kuulitõuke alavõidu ja teivashüppes maakonnameistriks.
Vaat sedaviisi, nüüd pole muud kui kevadet oodata, päevad juba pikenevad tasapisi.
