Muud kodu(?)loomad

Muu hulgas on meil ka kuni kolm siili. Üks on parasjagu kanapesaks seatud praeahjus oma õiglast päevaund lõpetamas. Kohe praeahju taga on kanapesa, kuhu muneb meie kõige ilusam kana, kes kardab kõrgust (ei käi õrrel ega pesal). Keegi, kurivaim, sööb need munad teinekord ära. Me nüüd ei tea, kes. Pildil on kaks kahtlusalust...

Päikesejänku pesakond

Päikesejänku suvised pojad, kõik oranžid.

Meile tuli Aimee

22. juunil jõudis meile Kuusiku Aimee. Temast me loodame tublit ema toredatele jänkupoegadele. Miks me just valget ema tahtsime? Sest meie varasem kogemus krantsküülikute ajast näitas, et valgel emal olid kõige põnevamate värvivariantidega pojad. Saame näha!

Peenike pere.

Meie peenike pere.
Üheksa poolkarvajalgset tibu ja 11 pisikest piilut. Kuna rebane on viimasel ajal meie suleliste arvu usinalt vähendanud, siis hoiame nüüd kõiki kiivalt kinni. Siin ongi nad oma esimesel vabaõhujalutuskäigul.
Kaks kana on veel pesal haudumas.
Musta kana enda välja hautud tibud läsid rebaseperele jahipidamise tundi õppevahenduks. Kahjuks.
Meelis ostis mandrilt peenikesed tibud, mida kantseldab oraž kana, neid me hoiame nüüd kui silmaterasid. Kõiki teisi linde kah, kes veel järgi on jäänud. Õue jalutama saavad vaid pisut ja sedagi meie valvsa pilgu all.

Vutid

Nädalavahetusel käisime perega Hiiumaal Kärdlas Provintsiteatri päevadel. Pooled meist ju näitlejad :)
Enne veel kui me koju jõudsime, jõudsid meile 30 vutti. Istusid ilusti trepi peal ja ootasid. Puuris loomulikult.
Kuna tegu on suhteliselt soojalembeste linnukestega, siis esiteks mahutasime nad jänkupuuri. Üsna elavad tegelased on. Ja mõne muna on nad meile kah juba tilgutanud.

Esimesed kevadekuulutajad platsis

Täna kell 13. 01 algas kalendrikevad. Väljas pole seda küll veel märgata. Täitsa külm on ja vali jäine tuul puhub.
Kevade esimesed kuulutajad leidsin hoopis Päikesejänku pesast. Hommikul veel ei olnud, lõunal oli puuris karvu näha, uurisin asja, mitu prisket oranži jänkubeebit olid karvapesas peidus. Kuna väljas on nii kõle ja külm siis lähema uurimise jätan soojemaks ajaks. Niisiis Leopoldi esimesed pojad ja meie majapidamise esimesed oranžid pojad.
Tere, kevad!

Pakkuda üks viks ja viisakas flandriapoiss

See jänks oli meil välja valitud kui tulevane noor ema meie karja. Ta oli kõigist mullustest väikestest jänkudest kõige sõbralikum ja igati viks ja viisakas. Kuni hetkeni, mil keset talve avastasime, et tegu on hoopis POISIGA! Lähemal uurimisel sai kinnitust tõsiasi, et no nii isane kui veel olla saab. Nüüd on meil üks iseäranis sõbralik ja ilus noor isajänes "üle" ja no, emane siis omakorda puudu.

Nõnda, et pakume teda müügiks või vahetuseks ilusa noore emaflandria vastu.

Pöide kirik täna

Pöide kirik 18. jaanuar 2013

Kuulsin, et kirikul olla katusevahetus käsil. läksin kohe hommikul kaema. -13 kraadiga askeldasid meistrimehed nii all kui üleval. Küsisin siis ühelt usaldusväärselt allikalt (all askeldajalt) täpsemat infot, et mis ja kuidas ja kuna.
See osa katusest, mis töös vahetakse nüüd ja teine jagu läheb vahetusse tuleval talvel. Maas olev vana konstruktsioon tõsteti neljas osas kraanaga alla. Kivid lapiti enne maha ja kõlblik osa neist pidavat kusagile veel kasutusele minema.
Pildi tegin õhtul, päikeseloojangul. Ikka -13 ja paljastel näppudel hakkas üsna külm.

Head 2013. aastat!

Lubatud maailmalõpp jäi tulemata, seega ülevaade aasta lõpul ja algul toimunust.
Meie kümnset kukest on alles viis, kel huvi kuke soetamise vastu, andku teada. Neli leidsid uue kodu, ühega läks pahasti: langes külakoerte hullamise ohvriks. Sama teed läks kaks noort parti. Pakkuda on üks väike must väga agar ja tubli noor kukk ja kaks superrahulikku karvajalga.
Noored kanad alustavad munemist. Mõni on juba õppinud seda pesal tegema, mõni ei saa veel aru, mis toimub ja poetab muna, kuhu juhtub.
15. detsembril jõudis meie uus noor oranz papa Vahi Leopold. Leopold on väga sõbralik, võrreldav ehk meie esimese papaga. Meie noored emad on ka väga sõbralikud ja pailembesed.
Ülevade ka meie talilindudest - leevikesi pole näinud, vinte on vähe, pisut mitut masti tihaseid ja üksjagu varblaseid. Meie isiklik suurrähn ka. Tema on meil aastaringi.
Noh, ja ei saa kelkimata jätta, et me vanem poeg sai 10 olümpiastardil kuulitõuke alavõidu ja teivashüppes maakonnameistriks.
Vaat sedaviisi, nüüd pole muud kui kevadet oodata, päevad juba pikenevad tasapisi.