reede, 25. november 2011

Kingitus ämmale

Hommikul käis meie noor toakõuts Nurr mööda kööki ja karjus. No juba natuke kevadise kõutsu moodi häält tegi. Süüa oli, juua oli, mõtlesin, et tahab tahab Kuressaarde Birkenfeldti juurde minna. (Loomaarst, kelle juurde me veel pole jõudnud, aga kes toakõutsudest natuke rahulikumaid loomi teeb ühe väikese op-i abil)
Lugesin mina netist värskeid uudiseid, kui Meelis mu maia häälega kööki hõikas. Lastetoa ukse ees vaibal oli mingi mütakas.
HIIR!!!
Pisut närimist ja tublisti mängimist saanud päris hiir!
Hetk tagasi seda seal polnud. Päris kindlasti. Mul hakkas pisut paha mõeldes, et see näritud lutsakas oli näiteks vaiba all ja keegi meist oleks võinud peale astuda...
Nüüd on kindel, et me kaisukiisu hiiri ei karda. Oskab nendega päris kassi kombel toimetada :)

Täna on mu kallil ämmal juubel.
Palju õnne talle meie kõigi poolt!

esmaspäev, 24. oktoober 2011

Tibud? TIBUD!

Seda nalja pole julgend siin mitte maha kuulutadagi - meie naabervallast toodud pisike emakana, kelle suvine haudumine luhta läks, oli mitu päeva kadunud. Kartsime, et rebane on ta nahka pannud. Ja väike lootus oli ka, et äkki haudub. Ühel päeval ta siis oli õuel jälle näha. Nädala pärast leidis Siim päris kogemata ka pesa üles, tosina munaga. Ma siis võtsin pooled munad ära, suur sügis käes, 12 poega ei mahu tiiva alla soojagi. Jätsin kuus muna. Nõnda ta siis istus pesal.
Täna teatas pereisa uudise, et kanaema on kolme pojaga väljas :)
Siin nad siis lähevad - uhke kanapere!

reede, 9. september 2011

Uued ilmakodanikud vol2

Täna sai rutiinse puuridepuhastamise käigus Päikesejänku puurist leitud pesa koos seitsme pojaga.
Jälle täiesti pühast vaimust käima peale jäänud?
Vaene jänkuema, tal olid ju veel eelmised pojad ka oma juures. Neid oli küll vaid kaks. Ja sedaviisi õnneliku suure perena on nad seal juba mõnda aega edukalt hakkama saanud, no ligi nädala, ilmselt.

Sai omad jõnglased üles rivistatud ja maalitud kõik hullud võimalused, mis nõnda juhtuda võivad kui omapead jäneseid paaritada, keegi aga tegu omaks ei tunnistanud.

pühapäev, 4. september 2011

Uued ilmakodanikud

1. september ei olnud meil mitte ainult tarkusepäev ja esimene koolipäev, oli ka uute jänkude päev. Ometi midagi rõõmustavat siis halli ja kurba maailma.
Nanna on kuue väikese jänkukese ema. Need on sel aastal ilmselt meil viimased pisikesed.
Lisaks on meie õuele kolinud siilid. Õhtuti elavdab meie unelesuikumist vana Seeru kile klähvimine, ta kohe ei või taluda, et mingid okaskerad ümber maja ja lausa ukse ees lillepeenras sahistavad...
Tjah, kui üks koer peab kuu aja pärast oma 16. (kuueteistkümnendat!) sünnipäeva, siis teda ilmselt ümber ei õpeta...

esmaspäev, 29. august 2011

Oleme kaardil

Eelmise nädala lõpupoole märkasime ühe jänku juures miskit imelikku - simadega. Uurisime asja ja siis läks lahti paanikaosakond.
Müksomatoos?
Jänesed said juunis süstitud. Kuidas siis nii? Lähemal uurimisel leidsime veel kolm kahtlast looma. Pidasime nõu targematega ja asusime tegutsema. Haigustunnustega isendid hävitasime, ülejäänud said kordusvaktsiini, õnneks oli kodunt võtta. Samuti sai kõik tuttavad jänksid ümberkaudu ära süstitud.
Kallid küülikupidajad, vaktsineerige oma loomi ja ka siis hoidke neil silm peal. Nagu näha, ei pruugi see päris kindlat kaitset anda.
Hea asi on see, et rohkem pole hetkel ühelgi loomal tunnuseid olnud, ka nel mitte, kes haigetega puuri jagasid.
Ehk elame veel.

neljapäev, 11. august 2011

Meie uued elanikud


Juulikuus on meile kolinud kassike nimega Nurr. Hetkel on ta toakiisu, edaspidi kolib põhikohaga lauta. Meie teine kass, Tondu, on laudakass, kes pole mingil tingimusel nõus tuppa tulema. Nüüd otsustasime enne toaga sõprust teha, siis välisilmaga. Eks näis, kuidas toimib. Seda me ka ei tea, on ta poiss või tüdruk, vist ikka poiss. Nurru lööb küll, sülle poeb ja mürakaru on kah.

Oma sellesuviselt Virumaa reisilt tulime tagasi 11 pardipoja võrra rikkamana. Robi, kurivaim, suudab iga kord lastele mingid elukad kaasa pakkida, viimati Siimule kaks noort hane ja kaks noort parti, nüüd siis tõnnile pardipojad. Praegu on nad armsad ja pisikesed ja
suurem osa ajast võrkpuuris kinni. Varsti on nad aga suured ja puur neile kitsas. Muidu võiks ju lahti olla õues aga see värk, mis tagant välja tuleb... 3 hane, 11 parti, 6 kana ja kukk - õuemuru saab hästi väetatud aga käia on libedavõitu...
Leiaks mõne tubli töömehe, kes moodulitest koosneva aia ehitaks, saaks nad söötis põllule panna, las siis väetavad seal. Aga vaba aega omavatest meestest on meil otse karjuv puudus.

1. augustil tõime omale Laimjalast hauduja kana. Panime kenasti haudepuuri, ronis pesale ja OK. Järgmisel hommikul tahtsin talle munad kah tiiva alla poetada. Nii kui puuriust paotasin, vurr! ja läinud see linnuke oligi. Edasi lahtisest laudaaknast välja ja punuma. Hommikune operatsioon "püüame kana" läks täiega luhta, appi tulid mu pojad, mu vend ja koerad arvasid, et nemad ka on tarvilised abilised. Päeva peale hiilis kana ikka meie õuele tagasi ja rahunes tasapisi, kuna me ei üritanudki teda enam püüda. Järgmisel hommikul oli ta juba otsaga laudas ja sealt ma ta Tõnni abiga kätte saingi. Nüüd istub juba terve nädala viie muna otsas, ta nii pisike, rohkem ei mahu lihtsalt alla.

teisipäev, 2. august 2011

Nutulaul kiriku ümber


Päevalehes ja delfis on juttu ja pilte sellest kui hullusti kõik on.
On küll hull, aga mitte veel lootusetu. Ja hea, et meedias ikka kajastatakse, hääd inimesed pole ilmast otsas, nende abiga saab ehk natuke mõnd suuremat katuseaukuauku lappida ka.
Aga tegelikult oleks vaja midagi hoopis enamat.
Imestama panevad mind need, kes väidavad, mis meil sellest kirikust - sakste värk...
No mida! Meie oma esiisad kümne küünega vedasid kivid kohale ja ladusid müürid üles, me ei saa nüüd katust peale ja hoonele otstarvet leitud?

Pilt sellest kui kirikul oli peal korralik katus ja ka torn oli alles.

teisipäev, 12. juuli 2011

Sibliku tänavune teine pesakond

Eile sai Siblik 13 poega, 11 olid üheskoos pesas, kaks ühekaupa puuris eraldi pesades. Tõstsin nad kokku. Selle tarvis lasin Sibliku õue peale vahepeal lahti. Ta meil ju sõjaka iseloomuga. Poegi kaitseb kui emalõvi. Uriseb ja annab käpaga.
14. poeg oli ka - väga suur ja ei elanud ilmselt seetõttu ilmaletulekut üle.

esmaspäev, 11. juuli 2011

Üllatus

Eile hommikul sai Päikesejänku üllatuslikult kaks poega. Polnud aimugi, et ta tiine on, alles sai eelmistest poegadest lahutatud. Ilmselt on papa juhust kautanud kui lapsed jänkusid vaadates puuriukse lahti jätsid. Siblik teeb hetkel pesa ja tema puurist ma nõnda papa ükskord kätte sain - uks oli lahti ja keegi ei teadnud asjast midagi...

reede, 17. juuni 2011

Gerda kolib ära

Meie pässumamma Gerda lahkus...
Ei-ei, kõik on hästi, ta Läks Tõnijale mehele. Sinna toodi kena päss noormees, kes siis meie Gerda omale kaasaks kosis. Pikka ja õnnelikku pereelu neile ;)

laupäev, 4. juuni 2011

Kurvad sõnumid

Meie hulgast on lahkunud kaks jänkut.
Lõpetasime neile värske rohu andmise, tundub, et nad ei talu seda hästi.
Õnneks on teistega kõik korras.
See näib pisut kummaline, iseenesest, et rohtu anda ei või, varem segaverelistega sellist probleemi ei olnud. loodetavasti nüüd ka rohkem ei tule.

esmaspäev, 9. mai 2011

Poisid ritta!

Sellekevadine jänkudesaak - 4 pesakonda.

Ülemisel pildil Nanna 9 poega.
1 kuu vanad.




Päikesejänku 8 titekest.
2,5 nädalat vanad






Siin ob Gerda 3,5-nädalased pojad ja Sibliku 13 polega, täpselt üks kuu vanad.
Üks neist elas paar päeva vabapidamisel, kuni ta avastasime ja kinni püüdsime - päris väle tegelane ;)

neljapäev, 21. aprill 2011

Päikesejänku esimesed pojad :)

Täna õhtupoolikul sai Päikesejänku oma esimese pesakonnaga maha. Ilusti ja õnnelikult. Me natuke muretsesime tema pärast, kuna teada on, et ta ema sai poegimisel otsa. Poegi on ehk 7-8, paistsid tumedad. Päris põnev on, mis värvi olema saavad... kollase ema ja sinise isa järglased... rohelised? :)

teisipäev, 12. aprill 2011

Gerda pojad

Hommikul tegi Gerda pesa, õhtuks oli umbes kümme poega ilmavalgust näinud.
Isa on flandria Miku.

pühapäev, 10. aprill 2011

Nanna ja Miku pojad

Täna sündisid Nanna pojad, neid on 9-10. Kah suur pesakond, õnneks mitte nii kui Siblikul.
Nanna on üsna rahulik ema - käis korra uurimas, et mis teen ja siis lasi poegi vaadata ilusti.

esmaspäev, 4. aprill 2011

Kevad käes

Üleeile, see on laupäeval, avastasin Sibliku pesast karvad. Täna ei olnud tal söögiisu - ilmne märk, et poegimine on lähedal.
Täna hommikul jäi Nanna mulle pesaehitamisega vahele. Vaatas puurist vastu, heinatuustik suus. Tükk aega pidas aru, mis nüüd teha, siis poetas vaikselt heinad maha, et ah, ei midagi, ma siin niisama...
Õhtul tulin koju ja avastasin Siblikul pesast pojad. Tema esimesed. Neid oli päris palju. Tema agressiivse loomu tõttu asja lähemalt uurida ei õnnestunud, kartsin, et tallab oma tillukesed suures kaitsmisetuhinas lihtsalt ära.

reede, 14. jaanuar 2011

Siin on meie looreha traktorikuuri taga talvitumas...
Mulle meenus kohe Väikese Printsi joonistatud elevant mao kõhus ;)