Hommikul käis meie noor toakõuts Nurr mööda kööki ja karjus. No juba natuke kevadise kõutsu moodi häält tegi. Süüa oli, juua oli, mõtlesin, et tahab tahab Kuressaarde Birkenfeldti juurde minna. (Loomaarst, kelle juurde me veel pole jõudnud, aga kes toakõutsudest natuke rahulikumaid loomi teeb ühe väikese op-i abil)
Lugesin mina netist värskeid uudiseid, kui Meelis mu maia häälega kööki hõikas. Lastetoa ukse ees vaibal oli mingi mütakas.
HIIR!!!
Pisut närimist ja tublisti mängimist saanud päris hiir!
Hetk tagasi seda seal polnud. Päris kindlasti. Mul hakkas pisut paha mõeldes, et see näritud lutsakas oli näiteks vaiba all ja keegi meist oleks võinud peale astuda...
Nüüd on kindel, et me kaisukiisu hiiri ei karda. Oskab nendega päris kassi kombel toimetada :)
Täna on mu kallil ämmal juubel.
Palju õnne talle meie kõigi poolt!
