Akt talupidajatele maa põliseks kinnistamise kohta 1947

Pööningu kraamimise käigus on välja tulnud nii mõndagi. Näiteks akt maa põlistamise kohta. Aastast 1947. Takkajärgi tundub nagu must huumor!

Aimee pojad

18. aprillil nägid ilavalgust Aimee esimesed pojad. Neid on päris mitu ja tundub, et ei ole värvilt ei valged(ema) ega oranzid(isa). Kuna Aimee kaitseb pesa kui lõvi, siis täpsustuvad faktid hiljem.

Asjad

Tõstsime küünist välja vanad kirstud, et korda teha ja kasutusele võtta. Ühe kaas on täis kleebitud. Mis need on? Minu meelest lahti lõikamata raamatu poognad. Kes arvab muud, andku lahkesti teada.

Kirst ise oli viimati mõnikümmend aastat tagasi  jõusöödahoidla.

Üks põnev leid tuli välja ka majapealt liiva seest - ligi viiskümmend hästisäilinud herbaariumilehte. Kõik taimed korjatud meie talu maadelt, piinliku täpsusega määratud minu vanaonu Aksel Kübara poolt, mõne puhul on ta määramisel ka oma vanema õe, minu vanaema, abi kasutanud. See kõik lehtedel kenasti kirjas.

Arvatavasti oli see tal Kuressaare Gümnaasiumi aegne koolitöö.

Herbaarium üle antud Saaremaa Muuseumile.

http://www.saartehaal.ee/2014/04/16/sug-i-vilistlase-unikaalne-herbaarium-joudis-muuseumisse/

Muud kodu(?)loomad

Muu hulgas on meil ka kuni kolm siili. Üks on parasjagu kanapesaks seatud praeahjus oma õiglast päevaund lõpetamas. Kohe praeahju taga on kanapesa, kuhu muneb meie kõige ilusam kana, kes kardab kõrgust (ei käi õrrel ega pesal). Keegi, kurivaim, sööb need munad teinekord ära. Me nüüd ei tea, kes. Pildil on kaks kahtlusalust...

Päikesejänku pesakond

Päikesejänku suvised pojad, kõik oranžid.

Meile tuli Aimee

22. juunil jõudis meile Kuusiku Aimee. Temast me loodame tublit ema toredatele jänkupoegadele. Miks me just valget ema tahtsime? Sest meie varasem kogemus krantsküülikute ajast näitas, et valgel emal olid kõige põnevamate värvivariantidega pojad. Saame näha!

Peenike pere.

Meie peenike pere.
Üheksa poolkarvajalgset tibu ja 11 pisikest piilut. Kuna rebane on viimasel ajal meie suleliste arvu usinalt vähendanud, siis hoiame nüüd kõiki kiivalt kinni. Siin ongi nad oma esimesel vabaõhujalutuskäigul.
Kaks kana on veel pesal haudumas.
Musta kana enda välja hautud tibud läsid rebaseperele jahipidamise tundi õppevahenduks. Kahjuks.
Meelis ostis mandrilt peenikesed tibud, mida kantseldab oraž kana, neid me hoiame nüüd kui silmaterasid. Kõiki teisi linde kah, kes veel järgi on jäänud. Õue jalutama saavad vaid pisut ja sedagi meie valvsa pilgu all.