laupäev, 26. mai 2012

Sulelised

Peale pikka vaikust on ka meie mail uudiseid.
Esimene on kurb. Meie haneisa laks mõni aeg tagasi ühel ööl kaduma. Tea, kes ta mööda minnes hambusse haaras, sulgi pole leidnud.
Haneema oli mõnda aega ikka väga kurb, siis hakkas vaikselt edasi munema.
Teine uudis on siiski parem. Paar päeva tagasi leidis Meelis pardipesad üles. Ühes oli umbes 20 muna, puha tarvitamiskõlbulikud. Nende asememe sokutasime viljastatud hanemunad. Need on mõnda aega küll seisnud, eks paistab, kas miskit välja tuleb, kaotada pole ju midagi...Hauduja pardiema istub igatahes pesal ja kui kõndimas käib, siis on naljakalt kohevil ja piiksub. Esimest korda meil siis part haudub, päris põnev.
Teistest pesadest ka vaikselt eemaldame mune. Kui haudumiseks läheb, sokutame kanamunad alla.
Menüüs on meil praegu omlett, kogel-mogel ja (rabarbari)kook.


reede, 20. aprill 2012

Meil saab nalja...

...ikka igal pool.

EAÕK Tornimäe Neitsi Maria Kaitsmise kirikus toimus 14. aprillil, õigeusklike ülestõusmispühal, ristikäik ümber kiriku. See algas kell 23.00. Läksime ka kogu perega kaema, mis ja kuidas.
Valisime just endale küünlaid kui sisse astus preester omas rüüs ja peatus meie kõrval. Meie vanem poeg, kes ütleb välja just selle, mis parasjagu peast läbi lipsab, vaatas kõrvale, piki õpetajat alt üles välja ja hüüatas hingest. "Oh, Issand Jumal!"
Vastuseks tuli: "Ei ole Issand Jumal, preester olen."
Seletuseks, et preester on ikka üsna pikka kasvu meesterahvas ja me vanem laps polnud varem täies rüüs õigeusupreestrit näinud.
Minul oli väga hea meel, et tal suurest üllatusest mõnd karvast või sarvedega sõna suust välja ei hüpanud!
Oleks ikka kole lugu olnud küll.
Nüüd lahenes olukord humoorikalt.

reede, 6. aprill 2012

Pesakond 2/2012

Eile olid Nannal pesas kaks poega. Sel kevadel on enneolematult väikesed pesakonnad. See-eest kasvavad pojad suured ja tugevad. Päikesejänku 4 poega pole veel nädalased aga näevad välja nagu väikesed pontsakad põrsad, neist kasvavad küll vist hiid hiidjänesed :)

reede, 30. märts 2012

Hooaeg 2012 avatud

Päikesejänku on juba paar päeva söömisega tagasihoidlik olnud. Eile olid juba ka karvad pesas. Täna hommikul olid karvades ka pisijänksid. Esmasel vaatlusel tundus, et neli suurt ja tugevat poega. Kuna jänkuema tuli ka seda pesauurimist kaema, siis ma väga ei sobranud, kuigi ta võtab asja rahulikult.
Hetkel on meil vaid kaks ema, kolmanda, valge flandria otsingud endiselt käivad. Kui keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kel on valget emast pakkuda, oleme huvitatud!

kolmapäev, 25. jaanuar 2012

Ujun nagu noor udras!

Tõnn läheb täna klassiga Leisi ujuma. Esimest korda.
Hommikul läheme poodi talle jooki kaasa ostma. Tõnn kiidab:
"Ma ujun nagu noor udras!"
Mina:" Mhmh, misasi see udras on?"
Tõnn peale mõningast pausi:" "Ei tea. ... No lehmal on..."

Seletasin siis ära, et see on hästi väle ujuja - veeloom saarmas.
Tundus, et Tõnn hingas kuidagi kergendatult.

reede, 25. november 2011

Kingitus ämmale

Hommikul käis meie noor toakõuts Nurr mööda kööki ja karjus. No juba natuke kevadise kõutsu moodi häält tegi. Süüa oli, juua oli, mõtlesin, et tahab tahab Kuressaarde Birkenfeldti juurde minna. (Loomaarst, kelle juurde me veel pole jõudnud, aga kes toakõutsudest natuke rahulikumaid loomi teeb ühe väikese op-i abil)
Lugesin mina netist värskeid uudiseid, kui Meelis mu maia häälega kööki hõikas. Lastetoa ukse ees vaibal oli mingi mütakas.
HIIR!!!
Pisut närimist ja tublisti mängimist saanud päris hiir!
Hetk tagasi seda seal polnud. Päris kindlasti. Mul hakkas pisut paha mõeldes, et see näritud lutsakas oli näiteks vaiba all ja keegi meist oleks võinud peale astuda...
Nüüd on kindel, et me kaisukiisu hiiri ei karda. Oskab nendega päris kassi kombel toimetada :)

Täna on mu kallil ämmal juubel.
Palju õnne talle meie kõigi poolt!

esmaspäev, 24. oktoober 2011

Tibud? TIBUD!

Seda nalja pole julgend siin mitte maha kuulutadagi - meie naabervallast toodud pisike emakana, kelle suvine haudumine luhta läks, oli mitu päeva kadunud. Kartsime, et rebane on ta nahka pannud. Ja väike lootus oli ka, et äkki haudub. Ühel päeval ta siis oli õuel jälle näha. Nädala pärast leidis Siim päris kogemata ka pesa üles, tosina munaga. Ma siis võtsin pooled munad ära, suur sügis käes, 12 poega ei mahu tiiva alla soojagi. Jätsin kuus muna. Nõnda ta siis istus pesal.
Täna teatas pereisa uudise, et kanaema on kolme pojaga väljas :)
Siin nad siis lähevad - uhke kanapere!