Pesakond 2/2012

Eile olid Nannal pesas kaks poega. Sel kevadel on enneolematult väikesed pesakonnad. See-eest kasvavad pojad suured ja tugevad. Päikesejänku 4 poega pole veel nädalased aga näevad välja nagu väikesed pontsakad põrsad, neist kasvavad küll vist hiid hiidjänesed :)

Hooaeg 2012 avatud

Päikesejänku on juba paar päeva söömisega tagasihoidlik olnud. Eile olid juba ka karvad pesas. Täna hommikul olid karvades ka pisijänksid. Esmasel vaatlusel tundus, et neli suurt ja tugevat poega. Kuna jänkuema tuli ka seda pesauurimist kaema, siis ma väga ei sobranud, kuigi ta võtab asja rahulikult.
Hetkel on meil vaid kaks ema, kolmanda, valge flandria otsingud endiselt käivad. Kui keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kel on valget emast pakkuda, oleme huvitatud!

Ujun nagu noor udras!

Tõnn läheb täna klassiga Leisi ujuma. Esimest korda.
Hommikul läheme poodi talle jooki kaasa ostma. Tõnn kiidab:
"Ma ujun nagu noor udras!"
Mina:" Mhmh, misasi see udras on?"
Tõnn peale mõningast pausi:" "Ei tea. ... No lehmal on..."

Seletasin siis ära, et see on hästi väle ujuja - veeloom saarmas.
Tundus, et Tõnn hingas kuidagi kergendatult.

Kingitus ämmale

Hommikul käis meie noor toakõuts Nurr mööda kööki ja karjus. No juba natuke kevadise kõutsu moodi häält tegi. Süüa oli, juua oli, mõtlesin, et tahab tahab Kuressaarde Birkenfeldti juurde minna. (Loomaarst, kelle juurde me veel pole jõudnud, aga kes toakõutsudest natuke rahulikumaid loomi teeb ühe väikese op-i abil)
Lugesin mina netist värskeid uudiseid, kui Meelis mu maia häälega kööki hõikas. Lastetoa ukse ees vaibal oli mingi mütakas.
HIIR!!!
Pisut närimist ja tublisti mängimist saanud päris hiir!
Hetk tagasi seda seal polnud. Päris kindlasti. Mul hakkas pisut paha mõeldes, et see näritud lutsakas oli näiteks vaiba all ja keegi meist oleks võinud peale astuda...
Nüüd on kindel, et me kaisukiisu hiiri ei karda. Oskab nendega päris kassi kombel toimetada :)

Täna on mu kallil ämmal juubel.
Palju õnne talle meie kõigi poolt!

Tibud? TIBUD!

Seda nalja pole julgend siin mitte maha kuulutadagi - meie naabervallast toodud pisike emakana, kelle suvine haudumine luhta läks, oli mitu päeva kadunud. Kartsime, et rebane on ta nahka pannud. Ja väike lootus oli ka, et äkki haudub. Ühel päeval ta siis oli õuel jälle näha. Nädala pärast leidis Siim päris kogemata ka pesa üles, tosina munaga. Ma siis võtsin pooled munad ära, suur sügis käes, 12 poega ei mahu tiiva alla soojagi. Jätsin kuus muna. Nõnda ta siis istus pesal.
Täna teatas pereisa uudise, et kanaema on kolme pojaga väljas :)

Siin nad siis lähevad - uhke kanapere!

Uued ilmakodanikud vol2

Täna sai rutiinse puuridepuhastamise käigus Päikesejänku puurist leitud pesa koos seitsme pojaga.
Jälle täiesti pühast vaimust käima peale jäänud?

Vaene jänkuema, tal olid ju veel eelmised pojad ka oma juures. Neid oli küll vaid kaks. Ja sedaviisi õnneliku suure perena on nad seal juba mõnda aega edukalt hakkama saanud, no ligi nädala, ilmselt.

Sai omad jõnglased üles rivistatud ja maalitud kõik hullud võimalused, mis nõnda juhtuda võivad kui omapead jäneseid paaritada, keegi aga tegu omaks ei tunnistanud.

Uued ilmakodanikud

1. september ei olnud meil mitte ainult tarkusepäev ja esimene koolipäev, oli ka uute jänkude päev. Ometi midagi rõõmustavat siis halli ja kurba maailma.
Nanna on kuue väikese jänkukese ema. Need on sel aastal ilmselt meil viimased pisikesed.
Lisaks on meie õuele kolinud siilid. Õhtuti elavdab meie unelesuikumist vana Seeru kile klähvimine, ta kohe ei või taluda, et mingid okaskerad ümber maja ja lausa ukse ees lillepeenras sahistavad...
Tjah, kui üks koer peab kuu aja pärast oma 16. (kuueteistkümnendat!) sünnipäeva, siis teda ilmselt ümber ei õpeta...