1. september ei olnud meil mitte ainult tarkusepäev ja esimene koolipäev, oli ka uute jänkude päev. Ometi midagi rõõmustavat siis halli ja kurba maailma.
Nanna on kuue väikese jänkukese ema. Need on sel aastal ilmselt meil viimased pisikesed.
Lisaks on meie õuele kolinud siilid. Õhtuti elavdab meie unelesuikumist vana Seeru kile klähvimine, ta kohe ei või taluda, et mingid okaskerad ümber maja ja lausa ukse ees lillepeenras sahistavad...
Tjah, kui üks koer peab kuu aja pärast oma 16. (kuueteistkümnendat!) sünnipäeva, siis teda ilmselt ümber ei õpeta...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar