Seda nalja pole julgend siin mitte maha kuulutadagi - meie naabervallast toodud pisike emakana, kelle suvine haudumine luhta läks, oli mitu päeva kadunud. Kartsime, et rebane on ta nahka pannud. Ja väike lootus oli ka, et äkki haudub. Ühel päeval ta siis oli õuel jälle näha. Nädala pärast leidis Siim päris kogemata ka pesa üles, tosina munaga. Ma siis võtsin pooled munad ära, suur sügis käes, 12 poega ei mahu tiiva alla soojagi. Jätsin kuus muna. Nõnda ta siis istus pesal.
Täna teatas pereisa uudise, et kanaema on kolme pojaga väljas :)
Siin nad siis lähevad - uhke kanapere!